Kui tulud drastiliselt vähenevad, siis tuleb paraku kärpida ka kulusid.
Hoiame kõigile oma klientidele ja nende ettevõtetele pöialt ning oleme alati valmis nõu- ja jõuga abiks olema. Kaire Tammer, Finants ja Marketing OÜ
Aga kui tulud pole veel nii drastiliselt langenud, millest kärpeid alustada?– Lõpetada erisoodustusega seotud hüvede pakkumine:
- Auto kasutamine erasõitudeks (nn 50/50 versioon)
- Kingitused töötajatele- ja klientidele
- Klientide- ja töötajatega seotud üritused
- Töötajate toitlustuse, kohvi jms kompenseerimine
- Muud kulud, mis ei kvalifitseeru ettevõtluskulude alla
– Vaadata üle tellitud teenusepaketid:
- Telefoni lepingud
- Muud kuupõhised teenusepaketid
– Lõpetada spordikulude kompenseerimine
- Tänases olukorras tuleb spordisaal asendada nii või naa muude võimalustega
– Kärpida kontorikulusid
- Kui oled rendipinnal, püüa rendikärpes läbi rääkida rendileandjaga
- Kui oled laenuga soetatud pinnal, küsi laenupuhkust
- Õnneks läheneb suvi ja kommunaalkulud vähenevad :).
– Lükata edasi mõni investeering?
See on kahe otsaga asi. Kui investeering toob aja või raha kokkuhoiu, tuleks see ehk just nüüd kohe käiku lasta.
Ka turg taastub ühel hetkel ja paljud investeeringud on ka ajamahukad ehk tuleks plaani võtta just investeeringud, mis aitavad kriisijärgselt konkurentsivõimelisemalt edasi minna (investeering tehnoloogiasse, digitaliseerimisse, e-kaubandusse, turundusstrateegiasse).
Samuti leiate viite, kuidas on võimalik töötajate tööaega ja tasu muuta.
Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui ta vastab kahele kriteeriumile kolmest:
• käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
• vähemalt 30 protsendile töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda;
• vähemalt 30 protsendil töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotleb. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.
Kas tingimused, mille alusel hüvitist taotletakse, peavad jääma samaks mõlemal kuul, mille eest hüvitist taotletakse?
Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi ning vastavad kaks kriteeriumit kolmest võivad olla vajadusel erinevad.
Kas hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted?
Hüvitise õigus ei sõltu ettevõtte suurusest. Hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted, kellel on töölepinguga töötajad ja kes vastavad vähemalt kahele kriteeriumile kolmest (vt esimest küsimust).
Kas uutel ettevõtetel on samuti võimalik hüvitist taotleda?
Jah. Alla ühe aasta vanused ettevõtted ei saa täita käibekriteeriumit, kuid nad võivad vastata töö mitte andmise ja töötasu vähendamise kriteeriumitele.
Kas mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalik hüvitist taotleda?
Jah. Kõigil tööandjatel, sõltumata õiguslikust vormist, on kriteeriumide täitmise korral võimalik oma töölepinguga töötajatele hüvitise maksmist taotleda.
Kuidas peab tööandja tõestama, et käive on eelmise aasta sama ajaga võrreldes langenud?
Tööandja esitab võrdluse näiteks e-Maksuameti maksukohustuslaste registri väljavõttena.
Maksuandmete tõendi kohta leiate rohkem infot siit: www.emta.ee/et/maksuandmete-toend-juriidilisele-isikule
Mida tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda? Kuidas peab tööandja tõendama, et tal pole töötajale tööd anda?
Tööandjal on õigus taotleda töötasu hüvitamist, kui tal ei ole töötajale tööd anda ja ta kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37. See tähendab, et hüvitisele on õigus nii neil tööandjatel, kellel pole tööd anda ja kes on seetõttu töötajate palku vähendanud, kui ka neil tööandjatel, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate palka vähendanud (säilitavad keskmist töötasu).
Mõlemal juhul tuleks töö mitteandmisest töötajale teatada kirjalikult, et seda oleks võimalik töötukassale tagantjärele tõendada.
Kas tööandja peab taotluse esitamise hetkel olema esitanud töötajatele teatise töötasu vähendamiseks või peab töötasu olema hüvitise taotlemise ajaks juba vähendatud?
Tööandja peab taotluse esitamise ajal juba olema vähemalt 30% töötajate palka vähendanud vähemalt 30% võrra.
Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töökoormuse vähendamisest?
Kokkulepitud töökoormust võivad töösuhte osapooled igal ajal kokkuleppega muuta. See tähendab, et töölepingut muudetakse ja hakatakse töötama näiteks osaajaga.
Töölepingu seaduse § 35 käsitleb töö mitteandmist, mille kohta ei ole seaduses sätestatud etteteatamisaega. Mõistlik on töötajaid töö mitteandmisest teavitada esimesel võimalusel.
Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töötasu vähendamisest?
Töölepingu seaduse § 37 lõige 4 sätestab, et tööandja peab kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama. Töölepingu seadus ei sätesta erisusi, mille kohaselt on tööandjal võimalik töötasu ühepoolselt kohe vähendada. Täpsemalt saab lugeda Tööelu portaalist: www.tooelu.ee/et/uudised/2575
Millise ajaperioodiga võrreldes peab olema töötajate palka vähemalt 30% võrra langetatud?
Palka peab olema vähendatud 30% võrra võrreldes töötaja töölepingus kokkulepitud töötasuga.
Kas kõikide töötajate töötasu kokku või iga töötaja töötasu peab olema vähemalt 30% võrra langetatud?
Töötasu vähendamist 30% võrra hinnatakse iga töötaja puhul eraldi, võrreldes vähendamist tema töölepingus kokkulepitud töötasuga.
Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui ta maksab töötajatele miinimumpalka? Miinimumpalka ei saa ju vähendada.
Kui töötaja, kellele hüvitist taotletakse, palk on töötasu alammäär, peab tööandja töötajale maksma 150 eurot palka ning Töötukassa maksab 434 eurot.
Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui töötajate palk on vaid natuke kõrgem kui töötasu alammäär ning seda pole võimalik 30% võrra vähendada?
Tööandjal on õigus taotleda hüvitist ka siis, kui ta vähendab töötasu alammäärani. Näiteks, kui 30% töötajate palk on 700 eurot ning tööandja vähendab töölepingu seaduse § 37 kohaselt nende töötasu alampalgani (584 euroni ehk ligi 20% võrra), siis vastab ta teisele ja kolmandale kriteeriumile. Sellisel juhul peab tööandja neile töötajatele maksma 150 eurot palka ning Eesti Töötukassa maksab hüvitist 490 eurot.
Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui töötaja töötab osakoormusega ning tema palk on väiksem kui töötasu alammäär?
Kui töötaja palk on väiksem kui töötasu alammäär, saab tööandja taotleda talle töötasu hüvitamist, kui tööandja käive on langenud vähemalt 30% võrra ning tal pole anda 30% töötajatele tööd (töölepingu seaduse § 35 olukord). Tööandja on ka osakoormusega töötajate puhul kohustatud maksma töötajale palka vähemalt 150 eurot. Töötukassa maksab töötasu hüvitisena töötajale ülejäänud summa kuni tema keskmise kuupalgani.
Kas toetust on võimalik taotleda ka poole kalendrikuu eest, näiteks perioodi 15.03-15.05 eest?
Töötasu hüvitist saab taotleda vaid kalendrikuude eest – kas märtsi ja aprilli, märtsi ja mai või aprilli ja mai eest.
Kui kaua töötasu hüvitist makstakse?
Töötasu hüvitist makstakse perioodi märts-mai eest, väljamakseid tehakse juuni lõpuni.
Allikas: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/huvitise-taotlemine-ja-valja-maksmine