Kaire Tammer, turundusjuht
Tänaseks leiab sadu artikleid ja arvamusliidreid (nt Brett Minchington) rääkimas tööandja brändingu teemal, kuid ikkagi aetakse selle tähendust sassi laiemalt värbamisturundusega.
Tööandja bränding keskendub vähem ettevõtte pakutavatele toodetele või teenustele ning tegeleb hoopiski enese kui hea tööandja tutvustamisega. Õnnestunud tööandja brändimist ei tuleks mõõta mitte kasvanud kasumis, vaid kandideerivates ja palgatud talentides. Mis – tõsi küll – võivad kokkuvõttes käsikäes käia. Käimasolevates projektides puutun ikka ja jälle kokku tööandja brändinguga ja Scoro samateemalise seminari külastus ajendas tegema mõtetest kokkuvõtet.Tööturg 2019. aastal
Eestis on viimasel ajal probleemiks olnud kvalifitseeritud töötajate puudus ja konkurents talentide pärast, mis ka tõenäoliselt on teinud tööandja brändingu sedavõrd kuumaks teemaks. Loomulik põlvkonnavahetus tööturul on muutnud keskmise inimese ootusi töökohale. Kui varasemalt oli ideaaliks töötada elu jooksul ühes-kahes ettevõttes ja tuua leib lauale, siis hetkel aktiivne tööpõlvkond hindab kodu ja töö ühildamise võimalusi, paindlikku tööaega, huvitavaid ülesandeid, kaasaegseid tööruume, panust ühiskonna ja enese arengusse.
Reaalsuses dikteerivad tänase päeva tööturgu töötajad mitte tööandjad. Statistikaameti andmetel on pikaajaliste töötute arv viimase 20 aasta väikseim ja töötuse määr vaid 5,4%. Samal ajal nägi 2018. aasta rekordilist osaajaga töötajate arvu (82 000 inimest), mida on kindlasti võimendanud vastutulelikumad töötingimused ja vajadus kvalifitseeritud tööjõu järgi (ka siis, kui see on ainult poole ajast või kontorist eemal). Need, kellel oli varasemalt raske endale töökohta ühel või teisel põhjusel leida, on samuti paindlikumas töömaailmas konkurentsivõimelisemad.
Minu väärtused tööandjana
Ise hakkasin ettevõtjaks, sest minu isikuomadused, ootused töökohale ja -keskkonnale, olid midagi mida tol momendil tööturg ei pakkunud. Nagu öeldakse – ära vingu, vaid tee ise paremini, nii sai ka tehtud otsus endale meelepärane töökoht ise luua. Usun, et pole ainus, kellele ei meeldi kammitsatesse ja raamidesse surumine. Nagu paljud – tean ise, et olen kohusetundlik, töö saab alati tehtud, kokkulepetest kinnipeetud ja eesmärgid saavutatud. Kui töö iseloom seda just ei nõua (klienditeenindus vms), siis näen nn tagumikutundide tegemist tagurliku tingimusena.
Ka antud artiklit kirjutan pühapäeva õhtul kell 18, sest juhtumisi on just praegu langenud kokku tingimused, mis aitavad mul keskenduda: ei lenda peale uusi ülesandeid ega e-maile, kontoris on surmvaikus, aju puhanud ja mõtted vabad. Varasemalt palgatöölisena ei tundunud mulle aus olukord, kus eelmine õhtu tuli kontoris viibida 20-ni õhtul, aga järgmisel päeval sama säravalt kell 8 uuesti platsis olla, sest muidu tervitas kolleegide silmis tööluusis süüdistav pilk. Hindan positiivset õhkkonda, kus ei ussitata ja ei nähta sisepingetes võimalust töökoha sisese konkurentsi tekitamiseks.
Tulles mineviku meenutuste juurest tagasi tänapäeva, siis just need momendid on mind vorminud tööandjaks, kes valmis oma töötajatele pakkuma paindlikku tööaega ja -tingimusi. Loomulikult tuleb siinkohal silmas pidada, et selline töövorm ei sobi kõigile ja nõuab suurt vastastikku usaldust. Klientide vajadused, pangamaksete kellaajad, tööde tähtajad ja muud tööprioriteedid peavad paigas olema, sest erinevates asukohtades viibides pole vajadusel võimalik uksele koputada ja koheselt aru pärida. Ehk siis tööandja poolse suure vabadusega antakse kaasa ka suur vastutus.
Ja kui inimesena tead, et tähtajad kipuvad ununema, paberid kaduma, mõte kodus uitama – säästa nii end kui tööandjat kodukontori kadalipust.
Mõtted Scoro seminarilt, mis vajaksid üle kordamistScoro seminaril oli palju tuttavaid mõtteid, kuid enim jäi kõlama see, et ettevõtte kultuuri ei saa teeselda. Kui sisekliima ja töökeskkond ei ole head, siis närib uus töötaja kiirelt läbi talle tekitatud valeootused. Tundub mõneti ilmselge, aga tööandja brändingu puhul tuleks rõhku panna ka teadlikkuse suurendamisele. Moment, kus sinu juurde kandideerivad inimesed, kellele ei pea enam seletama enda brändi põhiväärtusi vaid saab nende kohta kandidaadilt endalt pärida, on vihje õnnestunud imago-loomest.
Mõned nipid enda kui ihaldatud tööandja brändimiseks:
- Lase oma töötajatel jagada emotsioone sotsiaalmeedias. Sellised emotsioonid on siirad, näitavad usaldust töötaja-tööandja suhtes ja teevad orgaanilist turundust brändile. Inimesed ostavad arvamusi, soovitusi, muljeid paremini oma sõpradelt kui ametlikelt ettevõtte kontodelt.
- Ei tohiks alatähtsustada traditsioonide tekitamist ja säilitamist. Ühised üritused ja tegevused sisendavad tiimitunnet. See annab põhjuse midagi üheskoos oodata, hiljem muljetada ja mäletada. Sealhulgas pöörata tähelepanu sünnipäevade, saavutuste jms tähistamisele.
- Töötaja on inimene ka siis kui ta on tööl, seega mis teeb inimesi eraelus õnnelikuks teeb seda tõenäoliselt ka töökeskkonnas. Kaasaegses ettevõtte kultuuris mõelda nt lemmikloomade kaasa võtmisele. Loomad alandavad stressi ja toovad lapselikku rõõmu. Samuti sellele, kuidas võimaldada töö- ja eraelu tasakaal. Näiteks osales Scoro 2017. aastal Peresõbraliku tööandja konkursil, et promoda enda head töökeskkonda ka väljaspoole.
- Suurel osal ettevõtetest on eesmärgiks kasv, kuid kiire kasvuga peab meeles pidama, et ei antaks järele heades töötingimustes. Samuti tuleb töötajate rahulolu pidevalt uurida, sest firma kui kasvav organism muutub ajas ja olus.
Scoro soovitused värbamiseks:
- Lase oma töötajatel jagada töökuulutusi oma sotsiaalvõrgustikus. Taaskord võetakse tuttava kaudu tulnud töökuulutust siirama soovitusena kui näiteks CV Keskusest või CV Onlinest.
- Kasuta võimalikult palju erinevaid platvorme, sotsiaalmeedias nt blogi, Facebooki, Instagrami. Üritusturundus annab kandidaatidele võimaluse tunnetada potentsiaalset töökultuuri ja näost-näkku küsimusi küsida, seega ära pelga korraldada lahtiste uste päevi, külalisloenguid, suvepraktikaid jms.
- Sealhulgas käi ajaga kaasas ja ära jäta uusi vahendeid kahe silma vahele (MeetFrank, Hundred5 jt). Kui otsid uuendusmeelset töötajat, kes on trendidega kursis, siis tõenäoliselt kasutab ka tema uusi platvorme.
- Kaasa värbamisprotsessi ka ülejäänud tiimiliikmeid – just nemad peavad uue kolleegiga igapäevaselt läbi hakkama saama.
Lõpuks, nii artikli kui töösuhte omaks
Üks Eestile spetsiifilisi omadusi, on see kui väikene on meie maailm. Kui nüüd seda ringi kitsendada veel enda ettevõtte valdkonnaga, siis jääb üsna väikene seltskond alles. Ükskõik mis põhjustel on töösuhe oma töötajaga lõpetatud, siis peaks seda alati tegema nii viisakalt ja heade soovidega kui võimalik. Tuleb meeles pidada, et ka meie endised töötajad on meie brändi kandjad ja referentsiks uutele huvilistele. Näiteks leiab huvitatud kandidaat väga kergesti LinkedIni (vahel ka Facebooki) kaudu üles teie ettevõttes töötavad või töötanud tuttavad. Siin on moment, mis võib hea sõna puhul teha kogu turunduse teie eest, aga rahulolematu töötaja puhul teha nähtud vaeva olematuks. Ettevõtte sisekliimat ei saa teeselda, bränding algab ettevõtte seest ja kui töökeskkond on mäda, siis ägedad disainid töökuulutustes seda ei paranda.
Miks sind peaks huvitama tööandja bränding?
- Madalam tööjõu voolavus
- Madalamad tööjõu leidmise ja palkamise kulud
- Suurem tõenäosus saada endale valdkonna tipp talendid
Kaire Tammer, turundusjuht
Katriin Bachmann, turundusspetsialist
Kasutatud on ka materjale Scoro lahtiste uste päevalt “Kuidas kujundada tööandja brändi?”